Eesti keeles

Baltia-kirjasto

 

Tuglas-seuran ylläpitämä Baltia-kirjasto on maailman suurin Viron ulkopuolinen Viro-aiheinen kirjasto. Kirjasto pyrkii palvelemaan yhä paremmin sekä paikallisia virolaisia että Virosta kiinnostuneita suomalaisia tarjoamalla koko ajan enemmän uutta virolaista kirjallisuutta. Kirjaston lukusalissa voi lukea mm. tärkeimpiä virolaisia kulttuurilehtiä.

Valtaosa kirjaston aineistosta on vironkielistä, mutta mukana on paljon suomennettua kirjallisuutta. Kaunokirjallisuuden lisäksi kirjaston tärkeä painopistealue on humanistiset tieteet, erityisesti historia. Kirjasto on tutkimuskäyttöön tarkoitetun kirjallisuuden osalta ns. säilyttävä kirjasto ja sen kokoelmat sekä arkisto ovat tutkijoiden käytettävissä.

Kirjakokoelman lisäksi Baltia-kirjasto sisältää lehtikokoelman, elokuvakokoelman, musiikkikokoelman, karttakokoelman, lehtileikekokoelman, osittain digitalisoidun kuva-arkiston sekä useita yhdistysten ja yksityishenkilöiden Viro-aiheisia arkistoja.

Baltia-kirjaston aineisto kuuluu lähes kokonaisuudessaan Helsingin yliopiston kirjaston Helka-tietokantaan. Vuoden 1900 jälkeen painetut kirjat sekä elokuvat ja äänitteet ovat pääsääntöisesti kotiin lainattavissa. Baltia-kirjastosta voi tilata kaukolainoja yliopistonkirjastojen sekä kunnankirjastojen kautta. Kirjaston kokoelmat, lukusali sekä internetyhteydellä varustettu tietokone ovat kaikkien käytettävissä kirjaston aukioloaikoina ma–pe klo 10–17. Henkilökunta opastaa tarvittaessa mielellään tiedonhaussa

Baltia-kirjaston kokoelmat ja ja lukusali ovat kaikkien käytettävissä kirjaston aukioloaikoina: ma–pe klo 10.00–17.00.

Baltia-kirjasto
Viro-keskus, Suvilahti
Sörnäisten rantatie 22, 00540 Helsinki
Puh. (09) 6811 4321
sähköposti: baltia-kirjasto@tuglas.fi

9.2.2017

REISIKIRJAD

MINU TALLINN
Terhi Pääskylä-Malmström

See lugu räägib Tallinna mägede võlust ja vanalinna käänulistest käikudest, gaasipliidil kärssavatest pelmeenidest ja kurgus kõrvetavatest Millimallikatest, Toompeal vaaruvatest purjus põtradest ja laulupeol poetatud pisaratest, kobadest ehitusmeestest ja täiuslikest naistest, kaitsmata kõrvadest ja Eesti Nokiast, kaugtöökontoritest ja kinnisvaraotsingutest, kärmetest eestlastest ja aeglastest soomlastest, südamesõpradest ja veebiajalehtede kommentaariumitest. Vahele mahub jutte ka võlgade tagasi nõudmisest, tõsielusarjast ja bordellist… Aga eelkõige on see lugu armastusest linna vastu, mis tegi autorist selle, kes ta praegu on.

MINU AHVENAMAA
Janne Kütimaa

Ahvenamaa on unikaalne oma enam kui kuue tuhande saare ja saarekese poolest. Saarestiku rahu ja vaikus on lummavad ning inimesed helded ja tarmukad. Punased rabakivikaljud, lõputu avarus ja kohalike julgustav ütlus „kõik saab korda!“ on meeltes ka siis, kui olen sealt linnamelu keskele naasnud. Ses saareriigis on nüansse, mille avastamiseks tuleb kohalikus taktis kulgeda. Nii näeb inimesi, kohti ja iseennast täiesti uuest ja ootamatust küljest. Kui ma 1998. aastal Ahvenamaa ühele eraldatumale saarele nimega Kökar suvetööle sõidan, ei oska ma seda kõike veel hinnata. Olen Kökaril, millest ongi saanud minu Ahvenamaa, muu hulgas turiste majutanud, müüjaametit pidanud ja giidina paljajalu mööda saari mütanud. Sealse rahva, puutumatu looduse ja mere keskel elades ja tegutsedes olen leidnud ajatuid pärleid, mida kannan südames kõikjal. Just siis, kui tahan oma sõitmistele punkti panna, algavad minu jaoks uued peatükid pealinnas Mariehamnis.

LASTERAAMATUD

JUTURAAMAT
Anti Saar

Anti Saare kirjutatud ja Jüri Mildebergi illustreeritud "Juturaamat" sisaldab kümmet õige kummalist lugu ja on tore lugemine nii lastele kui ka täiskasvanutele. Teiste hulgas on juttu Askost, kes püüab kõiges olla keskpärane, Jaanusest, kes mõtleb välja uue superkangelase nimega Vesimees, Timmist, kes kaotab oma varju, ja sinjoore Piolost, kes leiutab pesulõksu. Anti Saar (snd 1980) on tõlkija ja kirjanik, kelle eelmine lasteraamat "Kuidas meil asjad käivad" võitis nii Eesti Lastekirjanduse Keskuse auhinna Aasta Rosin kui ka Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna lastekirjanduse valdkonnas.

JÄNESE VALITUD PALITUD
Ilmar Trull

Ilmar Trulli värsket igale eale sobilikku koos ta enda illustratsioonidega.

BARBARA JA KOERAD
Leelo Tungal

Barbara on tüdruk, kes väga armastab koeri. Ta soovib kogu südamest ka endale päris oma koera. Paraku ei saa ema ja isa ning vanem õde sellest üldse aru. Nii juhtubki, et Barbara otsustab kodust põgeneda. Metsas eksinuna kohtub ta suvekoertega. Kes need on ning mis kõik juhtuma hakkab, saate lugeda raamatu esimesest osast „Barbara ja suvekoerad“. Kui Barbara õnnelikult koju tagasi jõuab ning saabub sügis, ootavad teda ees uued sekeldused. Seekord linnas ning päris pahade inimestega. Loomulikult on jälle peategelasteks koerad, keda Barbara koos sõpradega päästma asub. Kuidas nad seda teevad, saab lugeda raamatu teisest osast „Barbara ja sügiskoerad“.

MU VANAISA ON MURDVARAS!
Priit Põhjala

See siin on Karl. Karl armastab hiiglamoodi lagritsakomme. Ja oma hästi lühikest ema ja hästi pikka isa. Ja oma tädi, kes mängib saksofoni, ja onu, kes on ilmast ilma Levist Väljas. Ja vanaisa, kellel on üks väga põnev amet, ja vanaema, kellel on üks Niidirull. Ja lahket habemega naabrionu ja isegi tõredat naabritädi – ka habemega, kuid see pole praegu tähtis. Selles raamatus sööb Karl ära umbes viiskümmend kotitäit lagritsakomme ja jutustab sulle kõigist neist inimestest, keda ta hiiglamoodi armastab. Mõni lugu võib sulle õige jabur tunduda. Aga ma luban – Karl on aus poiss ja räägib ainult tõtt. Nojah, kui ta just pada ei aja…

LUIGE HUIGE
Eno Raud

Eno Raud (15. veebruar 1928 – 9. juuli 1996) on Eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 erineva raamatu. Tema loomingus liituvad südamlikkus, asjalikkus ja õpetlikkus selle sõna parimas tähenduses muhedalt keeletundlikkuse ja varjundiküllase huumoriga. Käesolev kogumik liidab aastail 1974–2008 ilmunud luuletusi lastele, millest paljud juba klassikaks saanud. Anu Kalm on raamatu illustreerinud paljude huvitavate piltidega.

MAIMETSA LASTE LOOD
Leelo Tungal

Armastatud lastekirjaniku Leelo Tungla Maimetsa külas toimuvad lastelood on nüüd koondatud ühte raamatusse. Lugude “Pool koera”, “Kirju liblika suvi”, “Näärivana tütar” ja “Mõtle midagi välja, Madis!” väikeste kangelaste seiklused pakuvad tänapäeval sama palju lugemisrõõmu kui aastaid tagasi ning raamatut loeb kahtlemata suure huviga ka iga ema, isa või vanavanem – aken nõukogude aja laste maailma pakub nii üllatusi kui ka äratundmisrõõmu.

MEIL SIIN JUUNI TÄNAVAS
Siiri Laidla

Selle raamatu sündmused toimuvad Tartus 1960. aastate lõpus. Siret, Silver ja merisiga Nuhvi kolivad südalinnas asuvasse uude koju. Mis koduhoovis juhtuma hakkab? Kas Siret ka sõpru leiab ning kuidas ta isa uue naise, tädi Marjuga kohaneb? Siret leiab nii häid kui ka mitte eriti häid sõpru. Tüdruk peab õppima valikuid tegema. Siiri Laidla südamliku raamatu lood toimusid ligi viiekümne aasta eest. Ka siis oli lastel lapsepõlv oma rõõmude ja muredega, kuigi paljud asjad olid teisiti. Kas tolle aja lapsed olid kuidagi teistsugused? Või on lapsed alati sarnased? „Meil siin Juuni tänavas” on põnev lugemine lastele, mis kindlasti pakub äratundmisrõõmu nende vanematele ja vanavanematele. Lugusid ilmestavad kunstnik Mare Hundi vahvad pildid. Siiri Laidla on kirjutanud lugusid nii lastele („Apteegitont Aavi” 2006, „Taadu” 2007, „Armas hunt” 2008, „Toometondu” 2012, „Käbiküla lood” 2013), noortele („Pärnaõietee” I–III 2006, 2007, 2009; „Pärivett ja vastuvoolu” 2013) kui ka täiskasvanutele („Lihtne lugu ehk Senta suvepuhkus” 2008, „Varju all” 2009, „Väike suverapsoodia” 2015).

KUIDAS MU ISA ENDALE UUE NAISE SAI
Reeli Reinaus

12-aastane Kaisa elab koos isa Steni ja retriiver Frediga. Kaisa ema suri siis, kui tüdruk oli veel väike, kuid ühel päeval teatab isa, et ta kavatseb uuesti abielluda. Naist aga veel ei ole ja nüüd järgneb rida soovitusi ja koomilisi vahejuhtumeid õige naisekandidaadi otsimisel… "Kuidas mu isa endale uue naise sai" on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva korraldatud lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" võidutöö.

ELI HÄÄL
Piret Raud

Pildirohke lasteraamat lind Elist, kellel pole oma häält ja ta asub seda mitmelt poolt otsima. Teksti ja piltide autor Piret Raud.

PIIA PRÄÄNIK KOLIB SISSE
Kairi Look

Piia Präänik kolib isa, ema ja kass Nuustikuga hubasesse puumajja Papli puiesteel. Tema uusaastasoov on lihtne: leida uues kodus palju sõpru. Ja Piia ei pea pettuma! Maja number 5 on lahedatest tegelastest pungil – alates ülakorruse pontsakast bernhardiinist ja riidekapis redutavast koist ning lõpetades Kanadast pärit Jackiga, kes armastab kohutavalt karusid. Ja siis on Piial ju veel maailma parim onu Rasmus, kes armastab punki ja pungi.

ILUKIRJANDUS

ARGONAUT
Andrei Ivanov

Andrei Ivanovi uus romaan „Argonaut“ on erinevate endasse sulgunud häälte metsik ja pidurdamatu voog. Need hääled räägivad eestivenelaste elust siin ja praegu. On keskealine läänemeelne mees, kes põlgab südamest kõike vana ja iganenut. On äpardunud luuletaja, kelle ta enesehaletsushood joomatsüklisse tõukavad. On mässumeelne teismeline tüdruk, kes tahab välja murda elu üksluisusest. Ja on veel hulk teisi tegelasi, keda tuleks nüüdisaja karmi mõõdupuu järgi võttes edutuks tunnistada. Kui tavaliselt kirjutab Ivanov emigrantidest, kodumaa kaotanud ja võõrsil elavatest inimestest, siis nüüd on järg jõudnud siseemigrantideni, kes ei leia kodumaal kohta ega asu.

SEALPOOL SOOD
Lauri Sommer

Mõni kant on lugudest tulvil. Viljandit ääristab soine ala. Teispool seda muutub elulaad ja tunnetus. See raamat on maastikule joonistatud vaimne kaart, milles kohtuvad eri ajalookihid, „haiged“ ja „terved“, lapsepõlv ja ammused elud, leitu ja nähtu, Isalt saadud aju ja Ema rinnapiim, Jämejala ja Paalalinn.

VIIMASED TUHAT AASTAT
Andris Feldmanis

See juhtub mitme sajandi pärast. Siis, kui viimase inimese viimase hingetõmbeni on jäänud tuhat aastat. Niko elab Berliinis. Tal on korter ja mõned sõbrad. Ta veedab oma päevi mängides, süües ja magades. Ta on täiesti normaalne inimene. Samasugune kui kõik teised selles tulevikus, kus masinad hoolitsevad inimeste nagu oma vanadekodus elavate vanemate eest. Selles vaikelus, kus inimestel pole enam funktsiooni, on midagi väljakannatamatut. Paljud löövad käega, ent Niko ootab, teadmata täpselt mida. Kõik muutub, kui ta näeb sajanditevanust filmi „Terminaator 2”, mille painajalik nägemus inimkonna tulevikust ei lase tal enam oodata. Niko sukeldub Vanasse Kultuuri, et kogeda eluiha nagu möödunud lugude kangelased. Ent uued läbielamised viivad ta vaimse kokkukukkumise äärele. Kui Niko kohtab Verat, näib talle, et on viimaks leidnud tähenduse ja õnne. Aga see on kõigest lõpu algus. Meie kõigi jaoks. „Viimased tuhat aastat” on stsenarist Andris Feldmanise debüütromaan.

SUUR VÕIDUJOOKS
Jüri Kolk

Kumb on olulisem, kas reaalsustaju või kujutlusvõime? Jüri Kolk ammutab neist mõlemast. Tulemuseks on „Suur võidujooks” – teravmeelsete proosapalade väike küllusesarv. Kolk on kirjanik, kes mõistab hästi järgmisi asju: huumor, lühidus, puänt, keelemäng ja muidugi mõista inimesetundmine. Raamatu lugudest, minajutustajate või kangelaste mõtetest leiab sageli veidra vaate, nihkes reaalsustaju, kummastava kujutluse, soovi tegelikkuse seaduspärasid ümber mängida – ja teadmise, et sellega läheb nagu tavaliselt. Need veidrad hääled jätkavad uhket traditsiooni, mis on kinkinud meie kirjandusele Jaan Tatika-Salomon Vesipruuli, Ludvig Sanderi, Toomas Nipernaadi, Jorh Aadniel Kiire, prohvet Maltsveti, Polkovniku Lese jpt. – Jüri Kolk oskab väga hästi kujutada reaalsuse eiramist humoorikas võtmes.

LEMMIKLOOMADE PARADIIS
Eeva Park

„Võitlus elu ja surma peale. Kui sihid, sihi otse südamesse. Aga mingist armastusest ei rääkinud me mitte kunagi.“
„Lemmikloomade paradiis“ üllatab isegi Eeva Pargi loomingut hästi tundvat lugejat. See on haarav põimromaan tulvil laetud lähedusi, nooruse värskust ja kogemuse küpsust.
(Doris Kareva)

ARMASTUSKIRJU TEATRILE
Jim Ashilevi

Teater on saast.
Teater on armastus.
Teater on ajaraisk.
Teater päästab elusid.
Olles pühendanud enam kui pool oma elust näitlemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudsin küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on. Jäin vastuse võlgu.
Tulemuseks on raamatutäis isiklikke, torkivaid ja sapiseid kirju, sest kuidas teisiti neid armastuskirju kirjutatakse? Huulepulgajälgedega ja lõhnastatud paberil? Unustage ära.

LAULIS, KUNI KÕIK LÕPPES
P.I. Filimonov

Saatuse tahtel unustab kummalise nimega noormees Olimpi oma elu ja veedab päevi, nädalaid ja kuid oma vanaema surivoodi juures, teadvustamata, et on sattunud valel ajal valesse kohta. Kõik võib varsti lõppeda, muutuda lõputuks küünlapäevaks, ainult et ilma küünaldeta, ilma päevata, ilma selle inimeseta, kes on võimeline seda päeva tajuma. See on raamat Tallinnast, millist ei ole, elust, mis oleks võinud olla, kuid mida ei ole, ning ajast, millega on lood veelgi hullemad.

KLAASLAPS
Maarja Kangro

"Kangro teos on lõhkekeha, mis plahvatades raputab segamini kõik, mida puudutab. Siin purunevad riigipiirid, piirid isikliku ja avaliku vahel, ühte sulavad emotsionaalsed läbielamised, kirjandusklatš, mõtisklused sünni ja surma absurdsuse üle, Ukraina sõda, abitu vanamutt haiglapalatis, Harta 12, pooleli jäänud kirjandusresidentuur. Kangro nihilistlikus ja traumaatilises maailmas omandavad uudistehuvilisele lugejale tuttavad kohad ja sündmused hoopis uue kuju ja tähenduse," kirjutab Aro Velmet.
Maarja Kangro kolleeg lisab: "Aeg-ajalt, mitte just tihti, loositakse välja täiesti ebatõenäolisi juhtumisi, mil tühi ise valib välja ühe inimese ja vaatab talle otse silma. Sageli hakkavad valitud persoonid oma silmi peitma, vaatavad mujale, teevad ennast väikeseks või teesklevad lausa, et juhtunut pole olemas. Dokumentaalromaani „Klaaslaps” autor Maarja Kangro jõllitab visalt vastu ega pilguta silma. Üks on kindel – külmaks see raamat ei jäta.”

KLAASVERANDA
Tõnu Õnnepalu

Kirjanik Tõnu Õnnepalu veetis 2007. aasta sügisel kuu aega Brüsseli lähedal Flandrias vanas majas, kus mõned toad olid mõeldud külalistubadeks kirjanikele. Käesolev raamat ongi seal kirjutatud, kuid Õnnepalu ei kirjuta sugugi ainult Flandriast, kuigi ka sellest maast, selle keelest, ajaloost ja kirjanike maja lähimast ümbrusest saab nii mõndagi teada. Õnnepalu mõtiskleb mineviku ja oleviku, maa-ja linnaelu, Eesti ja Euroopa, üksinduse ja suhtlemise, kirjanduse ja elu üle. Ta vaatab looduse muutumist oma lähemas ümbruses ja kirjeldab seda väga haaravalt. Tõnu Õnnepalu on üks neid Eesti kirjanikke, kelle mõtisklusi on tõepoolest huvitav lugeda, tema keel on väga ilus, loomulik ja voolav, ta mõttekäigud on haaravad ja teadmised laialdased. Raamat, mis pakub tõelist lugemismõnu ja ka ajendit järelemõtlemiseks.

UNISTUSTE TAPPEV KASVAMINE
Mehis Heinsaar

"Unistuste tappev kasvamine" on raamat, mis sisaldab jutte, novelle, muinasjutte, nägemusi ja ühe lühiromaani tavalistest, aga veelgi enam ebatavalistest sündmustest siin- ja sealpool Eestimaa teid. Juttude tegevustik leiab peamiselt aset Lõuna- ja Lääne-Eesti teedel, külades ning alevites. Raamatut kannab eksistentsiaalne alatoon ja igavesed küsimesed selle kohta, kust me tuleme, kes me oleme ja kuhu me läheme. Suuremas osas paikades, kus lugude tegevustik toimub, on autor kas jalgsi või jalgrattaga rännates ise kohal viibinud ja neist kohtadest erineval moel inspiratsiooni saanud.
Raamat sisaldab tekste läbi seitsme aasta ning varustatud kunstnik Marge Nelgi värviliste illustratsioonidega.

UINUV MAA
Holger Kaints

Noor poliitikakauge tütarlaps abiellub vanglast vabanenud kommunistiga ja satub sel moel inimeste sekka, kes oma ahvatlevaid ideid õnnelikust ühiskonnast tegelikkuseks loodavad muuta. Et ta pärineb optantide perest, on tema vanemad kommunistide tegusid revolutsioonijärgsel Venemaal juba kord tunda saanud ja see määrab nende suhtumise. Romaan vaatleb kolme suhteliselt lühikest ajavahemikku peategelaste vaatevinklist: südasuvi 1938, varakevad 1941, hilissügis 1946. Igas osas on ka oma väike sisemine süžeeke, kuid neist olulisemad on aegade omavahelised seosed ja tegelaste mõtteviis, mis mõnel muutub, teisel mitte. Kahes viimases osas on kommunistid juba kõrgetel kohtadel ja tegelaste hulgas on mõned, kelle puhul võib ära tunda, et neil on reaalses elus eksisteerinud prototüübid.

MISSIOON
Hannes Võrno

Oma elu pöördepunkti jõudnud mehed ei kipu end tavaliselt avama. Ennast avanud mees on nõrk ja haavatav ? nõnda mõtleb suurem osa mehi. Nii jäävadki meeste sisemised võitlused vaid nende endi ja paari väga lähedase inimese teada.
Kuid Võrno on otsustanud sellest ringist välja murda, ja tema raamat väärib juba ainuüksi seepärast lugemist. Taktitunne ja diplomaatiline kõnepruuk on kõrvale jäetud ning lugejal on harukordne võimalus lasta endale asju otse näkku öelda. Kas ta öelduga nõustub või mitte, see on juba tema otsustada.
Raamatu teine ja võib-olla hoopis suurem väärtus seisneb aga muus. Eestist on viimase 25 aasta jooksul käinud sõjalistel missioonidel üle 3500 mehe ja naise. Nende tegemisi on avalikkuse ette toodud palju, kuid nende tundeid, mis missioonidel olemisega kaasnevad, suhtedraamasid, siseheitlusi ja omavahelisi keerulisi suhteid, mida põhjustab pikka aega kestev suletud süsteemis viibimine – peaaegu üldse mitte. Võrno raamatuga saab see suur tühimik täidetud.
Kui julged, saa osa sellest energiavoost, mis Võrnost hoovab!

SININE KAARDIVÄGI
Paavo Matsin

Tegemist on ka kirjanduskriitikuna tuntud autori värske ilukirjandusliku teosega, mille kogu tegevus toimub Lätis. Jan Kaus on Matsini uue romaani kohta kirjutanud: „Kindlasti tasub mainida, et kuna „Sinise kaardiväe“ tegevus toimub Riias, siis on tegu ka nägemusliku ülistuslauluga sellele Baltikumi suurimale linnale, selle ajaloole, arhitektuurile, kohvikutele. Samuti on oluline, et Matsin tundub järgivat seisukohta, et kuigi kirjandust tuleb võtta tõsiselt, ei peaks seda tõsiseltvõtmist tõsiselt võtma – „Sinine kaardivägi“ on oma kohati luupainajalikus ja vägivaldses lennukuses väga naljakas. Ühtaegu action ja selle paroodia.“

LINNU SILMAD
Mudlum

Mudlumi kolmas raamat liigub mööda unenäolist, tihedat meelekangast. Erinevaid jutte ühendab illusoorse ja reaalse vaheline pingeväli. Kohal on kõiksugused metafüüsilised teemad, aga neile on lähenetud mõnusa kodukootud nurga alt, mis muudab tõsise ja pühaliku naljakaks ja lähedaseks ning tõstab nii mõnegi igapäevase asja erilisesse aupaistesse. Iga inimene siin keerulises maailmas unistab ja tahab olla tubli, aga alati ei tule välja. Mudlum kirjutab sellest nii, et on tervislik ja lohutav lugeda.
Naerda või vähemalt muiata saab ka ja see on samuti väga oluline.

SA PEAD KEDAGI TEENIMA
Peeter Sauter

Peeter Sauteri "Sa pead kedagi teenima" vaatleb kahe inimese vahelisi pingeid kohati nukralt, kohati iroonilislt, aga alati keskendunult.
Siin on koos stseenid ühe abielu allakäigust. Sauteri ühtaegu argine ja filosoofiline jutustamisviis võimaldab näha detailide taga seaduspärasid ja vastupidi. "Sa pead kedagi teenima" on tema romaani "Ära jäta mind rahule" mõtteline järg, tumemeelsem kaksik.

MEE LAKKUMINE EI OLE MEELAKKUMINE
Jüri Kolk

Jüri Kolk on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, üks meie mõjurikkamaid jutukirjanikke ning suurepärane poeet, selles raamatus on kõik, mis ühes luulemenukis peab olema: äng, armastus, looduse ilu, igavikumelu ja maailmavalu. „Mee lakkumine ei ole meelakkumine“ ühendab endas Alliksaare ja Üdi parimad omadused.

JA VARJUDE TAGA ON VALGUS
Mari Sajo

Romaanidest „Võõra õue peal” ja „Verevermed” (mõlemad 2014) tuttavaks saanud Irina õnnelik ja turvaline elu pöördub hetkega pea peale, kui ta koos mehe ja lapsega puhkusereisilt naasnuna avastab ühe valge kingakarbi sealt, kus see üldsegi olla ei tohiks. Karp on nagu Pandora laegas, mida avades täitub Irina maailm meeleheite, kahtluste ning musta murega. Kaduma kipub ka piir tõelisuse ja näivuse vahel. Kas Irina otsustab ühineda varjudega või leiab ta nende tagant siiski valguse?

INGLITE KEEL
Meelis Friedenthal

Ootamatult on välja ilmunud aastaid tagasi kahtlastel asjaoludel kaduma läinud arhiiv. Paberiuurijate Asta ja Eino Aaroni kogu sisaldab varauusaegsete vesimärkidega paberilehti ja üht kummalist 17. sajandist pärit raamatut, mida on näinud vaid loetud silmapaarid. Nimetus kolkakülas asuvas majapidamises, kuhu ajaloolased Joonas ja Siim kastidele järele lähevad, võtab neid vastu pealetükkiv vanakraamikaupmehest torupillimängija. Erinevate seoste jada tuletab Joonasele meelde, et üks veider torupillimängija on ta elust vilksamisi varemgi läbi astunud. Siis, kui ta aastaid tagasi tudengipõlves kohtus Mirjamiga. Mingeid hämaraid seoseid pidi on kõik need kohtumised seotud Aaronite elutööga. Oma uurimistöö käigus avastasid nad ajaloohämarusest asju, mis oleksidki võinud saladuseks jääda. 2013. aastal romaaniga „Mesilased” Euroopa kirjandusauhinna pälvinud Meelis Friedenthali uus romaan „Inglite keel” põimib kokku paeluva põneviku, tundliku armastusloo ja mõtlema ärgitavad filosoofilised arutlused. Oskuslikult üles ehitatud struktuuriga romaan viib lugeja nii tänapäeva kui ka 17. sajandi Tartusse, vahepeatustega 1980. ja 1990. aastates, sekka põiked Saksamaale. Friedenthali romaan „Mesilased” on tõlgitud läti, hollandi, itaalia ja tšehhi keelde.

LINDVISTIKA EHK METSA SEE LINDVISTIKA
Valdur Mikita

Lindvistika (ehk metsa see lingvistika) on raamat eesti rahva päikselisemast poolest, siinsete inimeste pöörastest uskumustest, omapärasest loodustunnetusest ja maagilisest kodutundest. Eestlane on omamoodi koduigatsuse maailmameister. Nende lummavate nähtuste seletamiseks on sündinud hulk isevärki hüpoteese, millesse uskumine on teraapilise iseloomuga.

TARTU ÕUDUSKAUPMEES
Juha Voolaid

"Tartu õuduskaupmees" on Juhan Voolaidi Tartu teemaliste lugude teine teos, kus kohtuvad minevik ja tänapäev. Sarja avas linna ajahõlma vajunud kaitserajatisi tutvustav "Hokimängija Tartu linnamüüril" (2014). Käesolevas raamatus on kolm seikluslikku juttu, mis keerlevad Kivisilla ja Kaarsilla, vana kaubamaja ning Vanemuise teatri ümber. Tänases Tartus toimuvaid ja kohati kummaliseks kiskuvaid tegevusi ilmestavad ohtrad tagasivaated ajalukku. Kaarsillal peab öist vahti algaja õuduskaupmees ning Vanemuise teatris toimuvale etendusetusele satub tagasihoidlik riidehoiutädi. Viimast päeva töötavasse vanasse kaubamajja lastakse aga mees, kes võib vabalt valida kõike, mida hing ainult ihaldab – krabaja.

GOGOLI DISKO
Paavo Matsin

Paavo Matsini romaani "Gogoli disko" tegevus toimub tuleviku-Viljandis, kus on tagasi tsaarivõim, sõidab metroo ja kiiskavad kuldsed kirikute sibulakuplid. Värvikate ja kohati kriminaalsete tegelaste igapäevase neoslaaviliku elu lööb segamini suure vene kirjandusklassiku Gogoli ülesärkamine surnuist.

POLIITIKA, AJALUGU JA MEMUAARID

MARJUSTINI SAJAND
Marju Lauristin, Ene Hion, Margot Visnap

„Marjustini sajand“ ühendab ühe suguvõsa loo ja Eesti ajaloo, koduse poliitika ja tänapäeva Euroopa probleemid. Siin saavad kokku essee ja intervjuu, pihtimuslik meenutushetk ja põhimõtteline diskussioon, emotsionaalne monoloog ja teoreetiline arutlus, isiklik saatus ja ühise aja lugu.
Autorid on teinud seda raamatut lootuses, et selles visanduva eluilma jooned lõikuvad lugeja omadega ja aitavad tal selitada ka oma vaadet möödunud ja praegusele ajale siin, meie ühises ja igaühele erinevas Eestis ja murelikult tulevikku vaatavas Euroopas.

MINU KENNEDY
Stig Rästa

Ühel heal päeval läksin palverännakule, kus kõndisin jala läbi Hispaania 800 kilomeetrit. Sellel teel pidin alguses kirjutama väikese reisikirja, mis aga muutus hoopis minu enda elu üle mõtisklevaks raamatuks.
Raamatus avaldan oma lapsepõlve tagamaid, kasvamist Lasnamäel ja oma kogu arengut tänasepäevani. Kogu rännak on kirjas ajalises järjestuses, vahele pikitud erinevaid meenutusi oma elust. Samuti arutlen enda elu kõige tähtsamate asjade üle nagu narkootikumide, alkoholi ja muude meelemürkide tarbimine. Ning mis seos on sellel kõigel minu erinevate tervislike seisunditega praegusel hetkel. Samuti räägin ka oma muusikukarjäärist ja ka viimasest osalemisest Eurovisiooni Lauluvõistlusest.
Raamat on pigem enese üle ironiseeriv ja humoristlik. Samas ka loodetavasti mõtlema panev ja eeskujuks noortele.

LUULE

ÄÄDIKKÄRBSED
Kalju Kruusa

Kalju Kruusa kuues luulekogu „Äädikkärbsed“ sisaldab 1995.–2004. aastal kirjutatud ja seni autori kogudes avaldamata luuletusi. Esimese poole tekstid on sündinud Kolga lahe äärses pelgupaigas suvekülluse keskel vääramatut kaotust tunnistades ning teise poole omad talvise linnaelu üksildases argipäevas, oodates midagi juhtuvat. Luuletaja kolmandal elukümnendil kirjutatud, ajaliselt järjestatud tekstid. Lisaks on kogusse põimitud Vahemere- ja Vaikse ookeani äärse luule tõlkeid.

IGATPIDI ÜKS ÕNN JA RÕÕM
Jüri Kolk

ema, oh ema
su poeg töötab
teeröövlina
võtan möödujatelt
tähelepanu
jagan selle
rikastele

KIRI KODUST
Carolina Pihelgas

Kiri kodust jõudis mõne aja pärast tagasi
koju, küll juba teises ümbrikus. Seda loeti
justkui esimest korda, kerge häbimaiguga.
Ja samas imestati, et kas tõesti aimasime
nii täpselt ette. Nojah, puud on kõrgemad
ja suhtleme ka teistmoodi, aga muidu oleks
kõik justkui varem. Ainult need kivid, mis
sadasid otse taevast meie kunagisele haua-
platsile, vot need ei lähe tõesti meelest.

SOEKÜLM
Kaur Riismaa

veini endale
koort kassile elame üle
sellegi sügise

SIHT/KOHT
Silvia Urgas

Noore luuletaja ja muusikakriitiku Silvia Urgase luulekogu “Siht/koht” on kahtlemata üks kauaoodatumaid kodumaiseid luuledebüüte autorilt, kelle looming on juba jõudnud pälvida ka rahvusvahelist tähelepanu.
Silvia Urgas: “Kuidagi juhtus nii, et luuletusi leiab sealt aastatest 2010–2015, nii et sarnaselt Tanel Padar & The Sunile võinuks ju esikteose pealkirjaks “The Greatest Hits” panna, aga eks “Siht/koht” annab ka sama vaibi.”

VALITUD OMADUSED
Triin Soomets

Triin Soometsa valikkogu "Valitud omadused" koondab valikut tema luulest aastatest 1990 - 2015. Triin Soometsa ühtaegu meelelist ja üldistusjõulist loomingut võib pidada omamoodi tõlkimiseks. Ta tõlgib jagamatu ühiseks ja korduva kordumatuks, tema käes muutub keel kehaliste ja meeleseisundite äärmiselt täpseks, suveräänseks tõlkeks.